Olen juba nii paljude ohkeid kuulnud, kuidas jõulud on tüütud pikad pühad hiiglasike järjekordadega poes. Ise olen ka oma nahal tunda saanud vinguvas tuules parkla viimastest ridadest lödiseva vihma tõttu vaevu poe sissekäik silme ees kahe jogurti ja pätsi leiva järel käimist. Jõulutäht laual pidi hirmus nüri olema ja piparkoogiküpsetamisest tulev lõhn lausa südant pahaks ajav. Kas peaks jõulud asendama mingi muu pühaga või jätaks Jeesuslapsukese sünni näiteks järgmine aasta lihtsalt ära? Nii palju tüli tühjast ju ....
Ma ei tea, aga sel aastal on just mul sihuke tunne, et jah tahan ilusat jõulupuud oma koju ja tahan paar lihtsat kingitust oma lähedastele sinna alla paigutada ja jah, tahan kaunist jõuluauda ning piparkooke. Täna käisin poes ja palusin uurida, kas saaksin tsipa sooli ja verd, et päris omatehtud verivorstid ka jõululauale saaksid, eila leidsin Heidi blogist piparkoogitaigna tegemisest toreda loo ning tekkis mõte ka sellega ise hakkama saada. Jõulupühadetüdimuse trendika jorinaga otsustasin mitte liituda, diivonilauale paigutasin kolm pisikest jõulutähte ja aknale sättisin värvilised tulukesed ka. Kas mul on võimalik oma pühademeeleolus teistest tsipa erineda tehes kõike seda sama mida kõik teevad? Ja kas mul on kahju leida pühendumust kas või ainult oma pereliikmete jagu või siiski vinguks ikkagi pühade üle?
Ps. Katre tegi algust ilusa üleskutesga veeta ühiselt üks tore päev midagi toredat tehes :)
1 kommentaar:
See oli tore mõte ja teoks ta ka sai. Tänud kõigile.
Postita kommentaar