Minu üheksas pulm, võibolla isegi kümnes (kes seda nii täpselt teabki), kust olen osa saanud, oli nii südamlik ja armas ja ehedamast ehe. Ilus eestimaine suveilm, imekaunis ja õnnelik pruutpaar ning majesteetlik Sagadi mõis, ära ei saa märkimata jätta ka lõbusat pulmaseltskonda.
Kallis Evelyn, sa oled jällegi elav tõestus, et elus saab kõik minna vaid ülesmäge, isegi kui vahel tundub vastupidi ning et iga poti jaoks on kuskil just talle sobiv kaas :) (nagu Mercegi alati armastab öelda). Olles sinuga käinud sel teel, mis lõpuks jõudis sellise ilusa sündmuseni ning mis pole mitte sugugi millegi lõpp vaid kõige algus, oli mul ülimalt suur rõõm sellest päevast osa saada. Aitäh, et sa pidasid mind selle vääriliseks :) Ja et neid "parandamist" nõudvaid asju ikka väga vähe ette tuleks ja kui tulebki, et sul siis kunagi ei kustuks soov, neid parandada.
Pulm oli muidugi ülimalt lõbus, hakkasin hiljem mõtlema, millal viimati nii palju naerda sai, eks ikka on saanud küll, aga see päev tundus kohe väga lõbus. Mulle üldse tundub, et kui meie seltskond kokku saab, siis on nalja kui palju. Väga lahe mõte oli ka pulmapeo jätkumine järgmisel päeval, ööbimine jäi küll lühikeseks, kuid möödus siiski mugavates tingimustes ja matk imeilusa Oandu matkarajal oli just see mida vajasime, et seda kena üritust üheskoos lõpetada. Muideks käisime ka öösel mõisa ümbruses ringi hulkumas ja meenutasime Kristiga isiklikke kokkupuuteid kummitustega, aga vaatamata sellele, meil ühtegi kohalikku kummitust näha ei õnnestunud. Ei kurda ka ausalt öeldes selle pärast :)
Aga meie tiirutasime veel terve pühapäevase päeva Kristi ja Martini ja valge lindikesega autol, mööda põhjarannikut ringi. Seda Evelyni ja Kaido auks ja Martini põhimõtte pärast vist oli ka :) Käisime Käsmut uudistamas ja Pärispea tipus ühes liivarannas ujumas ja Palmse mõisas Dagöt kuulamas. Tore nädalalõpp toredate inimeste seltsis lõppes alles hiljaöösel.
