Soo-orkester, Peep Lassmann (klaver) Dirigent ANDRES MUSTONEN
neljapäev, 21. mai 2009
esmaspäev, 11. mai 2009
Kui raha pole, loe raamatuid...
Kõik räägivad säästmisest ja kriisist jne. Et vähem muretseda, siis tuleb lygeda raamatuid.
Seoses sellega ära anda hulk mõnusat lugemist.
RAAMATUD ära anda
Eestikeelsed, ilukirjandus
I. Melež Äikese hingus, E.R,, 1868
I. Bassargin, Lugu mustast saatanast E.R, 1975
A. Brodele, Siie varblane, E.R,1968
H. Derjajev, Saatus, E.R,1975
L. Purs, Valgukiirte sõõris, E.R. 1969
Diogenese latern. (Valik nõukogude ulmekaid), E.R, 1976
Al. Ebanoidze, Abielu Imerethi moodi, E. R, 1978
G. Baširov, Au, ERK, 1953
A. Fadejev, Kaotus, I ja K, 1947
K. Fedin, Linnad ja aastad, E. R, 1969
K. Fedin, Vennad, E. R, 1979
O. Gontšar, Tsüklon, E. R, 1976
V.Petrosjan, Elatud ja elamata aastad, E. R, 1978
G. Phandžikidze, Seitsmes taevas, E. R, 1975
H. Sejidbäjli, Telefonineiu, E. R, 1979
S. Sartakov, Barbini lood, E. R, 1972
W. Wasilewska, Vikerkaar, I ja K, 1945
V. Lams, Eluvoos. Kõige kõrgem amet, E. R, 1981,
A. Purinš, Ärge küsige minult midagi, E. R, 1984,
D. Ikromi Viimane emiir, E. R, 1978,
B. Kerbabajev, Otsustav samm, I ja K, 1949
F. Muhhamadijev, Teekond teise ilma, E. R, 1980,
D. Granin, Ründan äikest, ERK, 1964
F. Abramov , Kodulätted, E. R, 1982,
J. Avyžius, Küla teelahkmel, E. R, 1969,
V. Bogomolov, Neljaküme neljanda augustis…, E. R, 1979,
J. Jankovski, Ratsanikud. Laevameister, E. R, 1980
A.Ertel, Gardeninid, ERK, 1957,
R. Lankauskas, Üksinda avamerel, E. R, 1975,
V. Lams, Peiar ja nukk, E. R, 1976,
R. Lakauskas, Ootamatute teostumiste tund, E. R, 1977,
F. Iskander, Onu Sandro lood, E. R, 1976,
J. Jefremov, Musta mere ranniku mägiradadel, E. R, 1976,
G. Aleksejev, Autoga Jakutskist Moskvasse, E. R, 1968,’
J. Kolas, Teelahkmeil I ja II, E. R, 1977,
A.Azolski, Peaga vastu seina, E. R. 1989,
V. Lipatov, Küladetektiiv, E. R, 1970,
Issai Kalašnikov, Julm sajand I ja II, E. R, 1983,
F. Koluntsev, Hommik, päev, õhtu, E. R, 1981,
S. Salminen, Katriina, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1939. (Põhjamaade romaan)
H. Bergman, Markurell, “Valik”, 1937.
Sir Francis Younghusband, Looduse süda, Loodus, 1939, (Mehed, maad ja mered)
R. Erdös, Helisev koidik, Loodus,, 1939 (Võluv romaan nr 3)
L. Pirandello, Vana jumal, Loodus, 1938, (Nobeli laureaadid)
Icchokas Meras, Kolm romaani, E. R, 1971,
Hendrik Adamson, Auli, Eesti Raamat, 1989.
Juhan Kahk, Alpide taga on moonpunane Itaalia, Eesti Raamat, 1967,
J. Smuul, Muhulaste imelikud juhtumiseed, ERK, 1963
M. Ehder-Ježova, Poolsada aastat leninlikus parteis, E, R 1966,
G. Tjutjunnõk, Keeris, E., R, 1969
A. Rõbakov, Raske liiv, E., R. 1983
V. Suksin, Pilet teisele seansile, E., R, 1973
S. Zalõgin, Komisjon, E., R, 1979,
J. Trifonov, Kannatamatus, E., R, 1984,
J. Trifonov, Pikk hüvastijätt, E., R, 1974
n Vene nõukogude novell, E., R, 1974,
O. Tšildze, Igaüks, kes mind leiab…E., R. 1984,
B. Šinkuba, Viimane lahkunuist, E., R, 1982,
A.Širvanzade, Kaos, E. , R, 1978,
G. Skulski, Eilne valgus, E., R, 1976,
J. Škop, Möödunud päeva faktid, E., R, 1986,
Ussoltsev, Mustsõstratee, E., R, 1980
V. Katajev , Muru mulla peal, E., R, 1972,
V. Lačis, Küla mere ääres, ERK, 1956,
C. Centkiewicz ja A. Centkiewicz, Mees, keda kutsus meri. Jutustus Roald Amundsenist, E., R. 1988.
Mitte ilukirjandus
V. Levi, Mittestandardne laps, Valgus, 1987,
A. Kitaigorodski, Füüsika on minu elukutse, Valgus, 1969,
S. Smirnov, Reis Kuubale, ERK, 1962,
J. Tšernjak, Vana maailma kummitused, E. R. 1972,
H. Kiik, Maailma viljad III-IV, Valgus, 1986,
G. Sootla, M. Maiste, Tähtaasta 1988, E. R, 1989,
K. Pdernik, Kõõgivilja toidud, Agronoom, 1943,
C. Tigerstedt, Toitlusõpetus, Agronoom, 1934
Välismaa noorsooorganisatsioonid, E. R, 1970.
Ü. Liivamägi, Uue elu algus, 1997,
– Lähipildistamine looduses, Valgus, 1977
– Värvusfotograafia, Valgus, 1979,--
– Säristusest fotograafias, Valgus, 1976,
U. Mereste, Süsteemikäsitlus,, Valgus 1987,
KEEMIA TEATMIK. Keskkooli õpetajaile, ERK, 1963
P. Stepin, Tugevusõpetus, Valgus 1970, 2 eksi
K. Ollik ja O. Roots. Tugevusõpetus, E. R, 1965,
D. Šapiro jt. Tugevusõpetus. Ülesannete kogu, Valgus, 1976,
V. Kova jt, Masinaehituse tehnoloogia alused, Valgus 1969,
N. Družinin, Masinaehitusjoonestamine,, 1964
Metallide tehnoloogia, Valgus, 1969.
Saksakeelsed
H. Knietzch, Filmgeschichte in Bildern, Berlin, 1971.
K. Gass und P. Klemm, Hellas ohne Götter, Verlag Neues Leben, Berlin, 1959
E. Greulich, Die Pyrenäen die Senoritas und die Eselchen, Verlag Neues Leben, 1958, Berlin,
H. Schomburgk, Zelte in Afrika, Verlag der Nation, Berlin, 1958.
Auto Atlas ČSSR, Praha, 1971
Autoatlas der DDR, der Verlag Hermann Haack, 1962
Tšehhikeelne
E. Patalas, Filmove hviezdy, Tatran, Bratislava, 1966.
Prantsusekeelne
G. Pauchou et Dr P.Masfrand, Oradour-sur-Glane, Paris, 1961.
Seoses sellega ära anda hulk mõnusat lugemist.
RAAMATUD ära anda
Eestikeelsed, ilukirjandus
I. Melež Äikese hingus, E.R,, 1868
I. Bassargin, Lugu mustast saatanast E.R, 1975
A. Brodele, Siie varblane, E.R,1968
H. Derjajev, Saatus, E.R,1975
L. Purs, Valgukiirte sõõris, E.R. 1969
Diogenese latern. (Valik nõukogude ulmekaid), E.R, 1976
Al. Ebanoidze, Abielu Imerethi moodi, E. R, 1978
G. Baširov, Au, ERK, 1953
A. Fadejev, Kaotus, I ja K, 1947
K. Fedin, Linnad ja aastad, E. R, 1969
K. Fedin, Vennad, E. R, 1979
O. Gontšar, Tsüklon, E. R, 1976
V.Petrosjan, Elatud ja elamata aastad, E. R, 1978
G. Phandžikidze, Seitsmes taevas, E. R, 1975
H. Sejidbäjli, Telefonineiu, E. R, 1979
S. Sartakov, Barbini lood, E. R, 1972
W. Wasilewska, Vikerkaar, I ja K, 1945
V. Lams, Eluvoos. Kõige kõrgem amet, E. R, 1981,
A. Purinš, Ärge küsige minult midagi, E. R, 1984,
D. Ikromi Viimane emiir, E. R, 1978,
B. Kerbabajev, Otsustav samm, I ja K, 1949
F. Muhhamadijev, Teekond teise ilma, E. R, 1980,
D. Granin, Ründan äikest, ERK, 1964
F. Abramov , Kodulätted, E. R, 1982,
J. Avyžius, Küla teelahkmel, E. R, 1969,
V. Bogomolov, Neljaküme neljanda augustis…, E. R, 1979,
J. Jankovski, Ratsanikud. Laevameister, E. R, 1980
A.Ertel, Gardeninid, ERK, 1957,
R. Lankauskas, Üksinda avamerel, E. R, 1975,
V. Lams, Peiar ja nukk, E. R, 1976,
R. Lakauskas, Ootamatute teostumiste tund, E. R, 1977,
F. Iskander, Onu Sandro lood, E. R, 1976,
J. Jefremov, Musta mere ranniku mägiradadel, E. R, 1976,
G. Aleksejev, Autoga Jakutskist Moskvasse, E. R, 1968,’
J. Kolas, Teelahkmeil I ja II, E. R, 1977,
A.Azolski, Peaga vastu seina, E. R. 1989,
V. Lipatov, Küladetektiiv, E. R, 1970,
Issai Kalašnikov, Julm sajand I ja II, E. R, 1983,
F. Koluntsev, Hommik, päev, õhtu, E. R, 1981,
S. Salminen, Katriina, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1939. (Põhjamaade romaan)
H. Bergman, Markurell, “Valik”, 1937.
Sir Francis Younghusband, Looduse süda, Loodus, 1939, (Mehed, maad ja mered)
R. Erdös, Helisev koidik, Loodus,, 1939 (Võluv romaan nr 3)
L. Pirandello, Vana jumal, Loodus, 1938, (Nobeli laureaadid)
Icchokas Meras, Kolm romaani, E. R, 1971,
Hendrik Adamson, Auli, Eesti Raamat, 1989.
Juhan Kahk, Alpide taga on moonpunane Itaalia, Eesti Raamat, 1967,
J. Smuul, Muhulaste imelikud juhtumiseed, ERK, 1963
M. Ehder-Ježova, Poolsada aastat leninlikus parteis, E, R 1966,
G. Tjutjunnõk, Keeris, E., R, 1969
A. Rõbakov, Raske liiv, E., R. 1983
V. Suksin, Pilet teisele seansile, E., R, 1973
S. Zalõgin, Komisjon, E., R, 1979,
J. Trifonov, Kannatamatus, E., R, 1984,
J. Trifonov, Pikk hüvastijätt, E., R, 1974
n Vene nõukogude novell, E., R, 1974,
O. Tšildze, Igaüks, kes mind leiab…E., R. 1984,
B. Šinkuba, Viimane lahkunuist, E., R, 1982,
A.Širvanzade, Kaos, E. , R, 1978,
G. Skulski, Eilne valgus, E., R, 1976,
J. Škop, Möödunud päeva faktid, E., R, 1986,
Ussoltsev, Mustsõstratee, E., R, 1980
V. Katajev , Muru mulla peal, E., R, 1972,
V. Lačis, Küla mere ääres, ERK, 1956,
C. Centkiewicz ja A. Centkiewicz, Mees, keda kutsus meri. Jutustus Roald Amundsenist, E., R. 1988.
Mitte ilukirjandus
V. Levi, Mittestandardne laps, Valgus, 1987,
A. Kitaigorodski, Füüsika on minu elukutse, Valgus, 1969,
S. Smirnov, Reis Kuubale, ERK, 1962,
J. Tšernjak, Vana maailma kummitused, E. R. 1972,
H. Kiik, Maailma viljad III-IV, Valgus, 1986,
G. Sootla, M. Maiste, Tähtaasta 1988, E. R, 1989,
K. Pdernik, Kõõgivilja toidud, Agronoom, 1943,
C. Tigerstedt, Toitlusõpetus, Agronoom, 1934
Välismaa noorsooorganisatsioonid, E. R, 1970.
Ü. Liivamägi, Uue elu algus, 1997,
– Lähipildistamine looduses, Valgus, 1977
– Värvusfotograafia, Valgus, 1979,--
– Säristusest fotograafias, Valgus, 1976,
U. Mereste, Süsteemikäsitlus,, Valgus 1987,
KEEMIA TEATMIK. Keskkooli õpetajaile, ERK, 1963
P. Stepin, Tugevusõpetus, Valgus 1970, 2 eksi
K. Ollik ja O. Roots. Tugevusõpetus, E. R, 1965,
D. Šapiro jt. Tugevusõpetus. Ülesannete kogu, Valgus, 1976,
V. Kova jt, Masinaehituse tehnoloogia alused, Valgus 1969,
N. Družinin, Masinaehitusjoonestamine,, 1964
Metallide tehnoloogia, Valgus, 1969.
Saksakeelsed
H. Knietzch, Filmgeschichte in Bildern, Berlin, 1971.
K. Gass und P. Klemm, Hellas ohne Götter, Verlag Neues Leben, Berlin, 1959
E. Greulich, Die Pyrenäen die Senoritas und die Eselchen, Verlag Neues Leben, 1958, Berlin,
H. Schomburgk, Zelte in Afrika, Verlag der Nation, Berlin, 1958.
Auto Atlas ČSSR, Praha, 1971
Autoatlas der DDR, der Verlag Hermann Haack, 1962
Tšehhikeelne
E. Patalas, Filmove hviezdy, Tatran, Bratislava, 1966.
Prantsusekeelne
G. Pauchou et Dr P.Masfrand, Oradour-sur-Glane, Paris, 1961.
pühapäev, 10. mai 2009
Head emadepäeva!laupäev, 9. mai 2009
"Tähtis on olla tõsine"
Lähenev Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kevadine kontsertetendus "Tähtis on olla tõsine" toob esmakordselt lavale täiskoosseisulise meeskoori orkestri ning lisaks sellele Eesti parimatest löökpillimängijatest koosneva ansambli PaukenfEst.
Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori iga-aastastel kevadkontsertidel on saanud tavaks pakkuda täiendusena tavalistele koorikontsertidele humoorikat ja lavastuslikult põnevamat lähenemist. Kes varem nendele kontsertidele sattunud ei ole, avastab oma üllatuseks, et meeskoorilaul ei olegi klassikaline "alleaa", sest meeskoor nii laulab, tantsib kui sõna otseses mõttes lööb trummi! Nagu varasematelgi aastatel, tuleb ka sel korral muuhulgas esitamisele verivärske versioon ühest teada-tuntud hittloost, kuid ei unustata ka maailma ja eesti koorimuusika klassikalisi palasid.
Lisaks meeskoorile kruvib tänavustel kontsertidel tempot Eesti parimatest löökpillimängijatest koosnev ansambel PaukenfEst.
Koori juhatavad Peeter Perens ja Siim Selis.
Tänavused kontsertetendused toimuvad Tallinna Tehnikaülikooli aulas (Ehitajate tee 5) reedel, 15. mail ja laupäeval, 16. mail kell 19.
Kontserdi reklaamklippi saab vaadata siit
Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori iga-aastastel kevadkontsertidel on saanud tavaks pakkuda täiendusena tavalistele koorikontsertidele humoorikat ja lavastuslikult põnevamat lähenemist. Kes varem nendele kontsertidele sattunud ei ole, avastab oma üllatuseks, et meeskoorilaul ei olegi klassikaline "alleaa", sest meeskoor nii laulab, tantsib kui sõna otseses mõttes lööb trummi! Nagu varasematelgi aastatel, tuleb ka sel korral muuhulgas esitamisele verivärske versioon ühest teada-tuntud hittloost, kuid ei unustata ka maailma ja eesti koorimuusika klassikalisi palasid.
Lisaks meeskoorile kruvib tänavustel kontsertidel tempot Eesti parimatest löökpillimängijatest koosnev ansambel PaukenfEst.
Koori juhatavad Peeter Perens ja Siim Selis.
Tänavused kontsertetendused toimuvad Tallinna Tehnikaülikooli aulas (Ehitajate tee 5) reedel, 15. mail ja laupäeval, 16. mail kell 19.
Kontserdi reklaamklippi saab vaadata siit
neljapäev, 7. mai 2009
Näitus “Juukses on Wägi”
Kastellaanimajas saab alates 4. maist vaadata Kätlin Leokini magistritöö tulemusena valminud näitust "Juukses on Wägi".
Näitus kõneleb meiega juuste maagia keeles, ta kõneleb esivanemate arhailise juuksetabu keeles, ta kõneleb juukse ilu ja valu keeles...
Kolmapäeval, 20. mail kell 18.00 on kõik huvilised oodatud Vilde muuseumisse osalema töötoas „Punume patse“. Õpime punuma erinevaid palmikuid pikkadesse ja ka lühikestesse juustesse. Lisaks saame teada juuksepalmikute olulisest sotsiaalsest tähendusest erinevates kultuurides. Töötoa tulemusena on kõigil osalejatel juustesse põimitud kaunid palmikud. Võta sõbranna kaasa ja tulge Vildesse!
Osalejate arvu teadasaamiseks on soovitatav end registreerida tel. 6013181 või vilde@linnamuuseum.ee
Näitus kõneleb meiega juuste maagia keeles, ta kõneleb esivanemate arhailise juuksetabu keeles, ta kõneleb juukse ilu ja valu keeles...
Kolmapäeval, 20. mail kell 18.00 on kõik huvilised oodatud Vilde muuseumisse osalema töötoas „Punume patse“. Õpime punuma erinevaid palmikuid pikkadesse ja ka lühikestesse juustesse. Lisaks saame teada juuksepalmikute olulisest sotsiaalsest tähendusest erinevates kultuurides. Töötoa tulemusena on kõigil osalejatel juustesse põimitud kaunid palmikud. Võta sõbranna kaasa ja tulge Vildesse!
Osalejate arvu teadasaamiseks on soovitatav end registreerida tel. 6013181 või vilde@linnamuuseum.ee
Tellimine:
Postitused (Atom)