laupäev, 29. detsember 2007

Luuleteraapiast..

"Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?

Kumb oleks õigem -kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda?"

Psühholoog Maria Teiverlaur "Luuleteraapia" raamatu autor selgitab, et luuletuse raviv mõju oleneb sellest, milline on inimese seisund või probleem, mis talle muret teeb.

Kas ta leiab sellest luuletusest psüühilist tuge ja uusi mõtteid, mis aitaksid probleemi teistmoodi suhtuda. Luuletuste lugemine avardab tunnetust ja annab uusi mõttei, mis aitavad psüühilist konflikti lahendada.

Ma ei tahaks siin Pantaloone alalõuale vihjata, kuid eks kõigil tekib elus probleeme-konflikte, mida keeruline lahendada.

Kõikidest hingehädadest vabastavat maagiat luuleraamatust ei maksa otsida, igaüks peaks leidma enda isikliku luulevaliku-lemmikkogu, mida käeulatuses hoida ning rasketel aegadel ikka ja jälle lugeda, et loetust jõudu ammutada.

Psühholoogilised uuringud on viimasel ajal luule mõju uurimisele järjest enam tähelepanu pööranud.

Luule parandab eneseanalüüsioskust, aitab vabanaeda negatiivsusest ja arendab elufilosoofiat. Maria Teiverlauri vastvalminud raamat räägib põhjalikumalt luuleteraapia tekkeloost ja sellest, miks mõni luuletus ravib ja teine mitte, samuti luuleteraapia võimalustest ja läbiviimisest.

Tuginedes Postimehe artiklile, mis on ilmunud 12,detsembril 2007.



Niisiis,kulla-kallid. Veel üks kohustuslik raamat, mida vajab iga ennast hoidev õpetaja enese käekotti, et seda vajalikul hetkel haarata ja kallitele õpilastele ette lugeda.

Kinoelamus

Oh, kuidas mulle meeldib tunne, kui üle kere - varvastest kuni sõrmeotsteni, vallutab energiatulv, mis omamoodi küll rahutuks teeb kuid teisalt positiivselt üles raputab. Sellise tunde võivad tekitada esile nii mitmedki asjad ;), üks neist tunnetest on vaimustus. Siinkohal jätkus seda nii millegi kui kellegi vastu.

Käisime kinos Silvia ja Martini soovitusel vaatamas filmi "Ameerika gangster". Filmitutvustus eeldas ülitempokat ja põnevat filmi. Filmile eelnevalt, vaidlesime veel Silvia ja Evelyniga, et kumb peaosalistest ikka kenam mees on, kas Denzel Washington või Russel Crowe. Esialgu jäime me Evelyniga 2:1 Silviale peale, panuseks Russel Crowe. Oleks Merce ka kinno jõudnud, oleks seis arvatavasti teine olnud.
Ent oodatud põnevuse ja tempokuse asemel, filmi algus muudkui venis ja venis ja isegi ühel hetkel välgatas mul peast läbi mõte, et kas siis sellise filmi peale ma raiskasingi oma auhinnaks saadud voucheri.
Aga nagu ikka heade asjade puhul, hiilivad nad tasapisi ligi ja oma tegelikke väärtusi näitavad alles siis, kui nendega pikemalt tutvunud oled.

Film põhineb tõsielul ja seetõttu lisab väärtust filmi läbiv teema - ühe mehe võitlus jääda ausaks ja kindlaks oma põhimõtetele. Kui palju on elus üldse selliseid inimesi, kes ei tagane alustatust, kuigi on tunne, et kõik sinu vastu töötavad, ka need, kellelt peaks tegelikult abi saama. Film tõi väga selgelt esile, kui palju on meis ahnust, võltsi olekut ja ebaausust, rääkimata vägivaldsusest ja seda veel nende isnimeste seas, kelle tööks on seista kõige selle vastu. Loodan, et selliseid inimesi on siiski vähem, kui neid, kel jagub julgust olla aus nii enda kui teiste suhtes. Minu jäägitu austus viimati nimetatutele.
Minus tekkis kohe suurem huvi välja uurida, filmis eksisteeriva kurjami ja kangelse tegelik, reaalne olemus.
Vaata:
FRANK LUCAS ja RICHIE ROBERTS

Kindlasti lisab filmikunst ja näitlejatöö sealsele kangelasele ja kurikaelale oma võlu ja sarmi, ja erineb tegelikkusest. Kui palju, seda me kahjuks ei tea.

Igal juhul andis see film mulle tohutu elamuse ja lootuse, et elus on siiski ka õigeid väärtusi, mida ei anna võrrelda rahas vaid südametunnistuses.

Minu vaimustust näitab ka see, et istun siin öösel või õigemini juba varasel hommikutunnil, arvuti süles ja kirjutan neid ridu. Und ei tule, pea on mõtteid täis.

Aitäh, teile Silvia ja Martin, et just selle filmi kasuks otsustasite ja aitäh Evelyn ja Kaido, et sellest osa saama tulite :).

neljapäev, 27. detsember 2007

esmaspäev, 17. detsember 2007

Piparkookide, verivorstide ja kingituste aeg

Olen juba nii paljude ohkeid kuulnud, kuidas jõulud on tüütud pikad pühad hiiglasike järjekordadega poes. Ise olen ka oma nahal tunda saanud vinguvas tuules parkla viimastest ridadest lödiseva vihma tõttu vaevu poe sissekäik silme ees kahe jogurti ja pätsi leiva järel käimist. Jõulutäht laual pidi hirmus nüri olema ja piparkoogiküpsetamisest tulev lõhn lausa südant pahaks ajav. Kas peaks jõulud asendama mingi muu pühaga või jätaks Jeesuslapsukese sünni näiteks järgmine aasta lihtsalt ära? Nii palju tüli tühjast ju ....

Ma ei tea, aga sel aastal on just mul sihuke tunne, et jah tahan ilusat jõulupuud oma koju ja tahan paar lihtsat kingitust oma lähedastele sinna alla paigutada ja jah, tahan kaunist jõuluauda ning piparkooke. Täna käisin poes ja palusin uurida, kas saaksin tsipa sooli ja verd, et päris omatehtud verivorstid ka jõululauale saaksid, eila leidsin Heidi blogist piparkoogitaigna tegemisest toreda loo ning tekkis mõte ka sellega ise hakkama saada. Jõulupühadetüdimuse trendika jorinaga otsustasin mitte liituda, diivonilauale paigutasin kolm pisikest jõulutähte ja aknale sättisin värvilised tulukesed ka. Kas mul on võimalik oma pühademeeleolus teistest tsipa erineda tehes kõike seda sama mida kõik teevad? Ja kas mul on kahju leida pühendumust kas või ainult oma pereliikmete jagu või siiski vinguks ikkagi pühade üle?

Ps. Katre tegi algust ilusa üleskutesga veeta ühiselt üks tore päev midagi toredat tehes :)

teisipäev, 11. detsember 2007

Uuring: miks gripp armastab talve

Tere kallikesed-kuna ise vaevlesin haiguse käes, siis leidsin huvitavat lugemist gripi kohta. Uudis väga uudne ju polegi, kuid siiski annab kinnitust, lohutust või negatiivset teavet gripi kohta. Meeldivat lugemist.


Mikrobioloog uuris miks levib gripp kõige paremini just talvekuudel ja leidis sellele ka vastuse.

Põhjus peitub viiruses endas. Gripiviirus on püsivam ning suudab õhus alles püsida, kui õhk on kuiv ja külm, nagu gripipuhangute ajal enamasti ongi, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

«Gripiviiruse võib pigem saada talvel bussi peale joostes kui soojast ruumist,» ütles uuringu juhtivautor ja gripiuurija Peter Palese, kes on New Yorgi Mount Sinai meditsiinikooli professor ja mikrobioloogia osakonna juhataja.Palese avaldas oma tulemused ajakirjas PLoS Pathogens. Ajend teema uurimiseks jäi talle silma artiklist, mis ilmus 1918. aasta gripipandeemia järel. Toona vaevasid arstid pead, miks levis viirus nii kiiresti ning suutis külvata nii palju surma.
Sellest ajast peale, kui grippi tuntakse, on ikka õhus olnud küsimus: miks see levib just talvel? Gripihooaeg kestab põhjapoolkeral novembrist märtsini, lõunapoolkeral maist septembrini. Troopilistel laiuskraadidel grippi peaaegu ei esine.
Hüpoteese on mitmeid. Mõned arvavad, et gripp puhkeb talvel, sest inimesed viibivad rohkem siseruumides ning lapsed käivad koolis. Lapsed saavad koolis viiruse ning toovad selle koju kaasa.
Teisalt on süüdlaseks peetud vähenenud immuunsust, sest lühemate päevade tõttu tekib inimeste kehades päikesevalguse toimel vähem D-vitamiini. Leidub kolmaski seletus: õhuvoolud atmosfääri ülemistes kihtides.

Need seletused ei suuda paljusid veenda.
«Üks olulisemaid faktoreid on tõesti koolis käivad lapsed, sest enamus suuri epideemiaid on levinud laste vahendusel,» ütles Memphise ST Jude’i lastehaigla gripiuurija Jonathan McCullers. «Aga laste kooliskäimine ei seleta, miks puhkeb gripp talvel. Septembris ja oktoobris grippi ju pole.»
Samuti ei usu ta juttu rahvahulkadest. Inimesed käivad aasta läbi tööl ja on tihedalt üksteisega koos bussides ja lennukites, sõltumata aastaajast.
Teadlased hakkasid otsima andmeid, kuid nende leidmine osutus äärmiselt keerukaks.
Muidugi oleks võimalik üritada viia erinevates tingimustes asuvaid inimesi viirusega kokkupuutesse ning jälgida, millise tõenäosusega nad nakatuvad, ütles Palese. Kuid sellise katse jaoks ei antaks mingil juhul luba, sest üksikisikud sellest kasu ei saa.
Ka loomade peal pole tehtud sobivaid katseid. Hiiri on võimalik grippi nakatada, kuid nad ei levita seda edasi. Tuhkruid on võimalik nakatada ning nad kannavad viirust ka edasi, kuid siin on takistuseks loomade suurus ja hind. Niisiis jäid ka tuhkrud kõrvale.
Üllatuslikult komistas Palese lahenduse otsa, mis oli pea sama hea kui inimkatsed. Lahendus peitus 1919. aastal Journal of the American Medical Association ilmunud artiklis New Mexico osariigis laagris toimunud gripipuhangu kohta. Artiklis leidus vihje, mis andis võimaluse edasi minna: «Huvitav, et varsti pärast seda, kui gripp laagris puhkes, hakkasid laboris merisead surema.» Autorid oletasid esmalt, et loomakeste eluküünla kustutas toidumürgitus, kuid lahkamine näitas, et loomad olid surnud kopsupõletikku.
Palese hankis mõned merisead ning nakatas need grippi. Täpselt nagu vanas artiklis kirjas: loomad jäid haigeks ning gripp levis nende hulgas. Selle järel tehti terve rida eksperimente, muutes merisigade puurides õhutemperatuuri ja -niiskust. Selgus, et kõige paremini levis viirus siis, kui õhutemperatuur oli 5 kraadi C. Kui temperatuur puurides viidi 30 kraadini, viirus enam ei levinud.
Kõige paremini levis viirus, kui õhuniiskus oli 20 protsenti. Kui niiskus kasvas 80 protsendini, levik katkes.
5-kraadise puuritemperatuuri puhul püsis viirus nakkusvõimelisena kaks päeva kauem kui tavalisel toatemperatuuril.
Gripiviirus levib õhu kaudu, see on erinevus võrreldes teiste külmetushaigustega, millega inimesed tihti kipuvad grippi segi ajama. Ülejäänud külmetushaiguste puhul levib nakkus tavaliselt kätlemisel või korjab inimene viiruse üles mõnelt esemelt, mida enne teda on puudutanud nakatunu.

Gripiviirused on külmas õhus märksa püsivamad ning madal õhuniiskus aitab viirusel õhus alles püsida. Põhjus: viirus levib õhus väikeste piisakestena. Kui õhuniiskus suureneb, koguneb neisse piisakestesse ka lisavett ning suuremad piisad enam õhus ei püsi.
Palese ei soovita siiski terve talve talveaias konutada, kus õhuniiskus on laes ning temperatuur 30 kraadi. Tema sõnul on parim strateegia gripivaktsiin.
Siiski on ebaselge, miks levitasid külmemates puurides elavad loomad viirust pikema aja vältel. Loomade immuunvastus viirusele ei erinenud, ühe võimalusena pakub Palese välja, et külmas puuris on ka loomade hingamisteed jahedamad ja seetõttu on viirus püsivam.
Palese tööd on saatnud teadusringkondades kiidusõnad. Mees ise on samuti rahul. «Vahel tasub lugeda ka vanu ajakirju,» möönis ta.Toimetas Marina Lohk- Postimees

neljapäev, 1. november 2007

Kuumad tervitused kuumalt maalt

Tere kallid sobrad,n@dalake soojal maal on imekiiresti moodunud. Kui aus olla, siis sooja ilma ja p@ikest oleme me saanud nautida alles nii kolmandat p@eva, seni on olnud selline tyypiline eestimaine vihmane suveilm. Minu nahav@rvus on siiani valge :), isegi mitte helepruun v6i punane. Nimelt olime m@gedes, kus oli parajasti vihmaperiood ja poleks ette kujutada osanudki , et Indias kylma ja m@rga taluma peame. Riided hakkasid juba vahepeal hallitama kippuma, selline niiskus ja paduvihm, et hoia ja keela :P. Aga tegelikult on olnud hiiglama vahva aeg, oleme iga p@ev ringi r@nnanud ja veel mitte yhtegi ood samas paigas veetnud. Oleme 2637 m k6rguse m@etipu vallutanud, s6itnud 8 tundi kohaliku bussiga, kusjuures bussil l@ks teepeal rehv katki :P ja bussi sisse saamiseks pidime kohalikega v6idu trygima. Viimasel ool s6itsime kohaliku rongiga magamisvagunis 11 tundi ja j@ime siingi ellu. Eile seiklesime ka t6elises dzunglis ja avastasime kohaliku kose kaunidust ja v6lu, pimeda saabudes saime me, nai sed ka puhtasse kosevette ujuma minna. "Parim" kogu reisi juures on muidugi see, et oleme kohalikele t6eline vaatamisv@@rsus, inimesed aina passivad ja pildistavad jm. T@na j6udsime siis hommikuse rongiga Goasse, siin on valgeid rohkem ja huvi meie vastu v@iksem. Reis on olnud aga superlahe, reisukaaslased viimase peal ja India uskumatult ilus maa. K6ike paremat teile sinna kaugele kodumaale :) Koju veel ei kipu, ootan veel uusi ja uusi toredaid seiklusi, millest siis teile hiljem pajatada.

Kallistan,Katre

neljapäev, 18. oktoober 2007

ARMASTUSE RETSEPT

Mina ja Helen (hetkel suurima kõhuga vist meile kõigile teadaolevatest tuttavatest :) olime tänaseks kokku leppinud, et teeme ühe pärastlõuna kino, kokteili ja naistejuttudega. Filmivalikust sai otsustatud "Armastuse retsepti" kasuks. Kummalgi kott hapusid komme kaasas sisenesime kinosaali, kus peale meie sel kellaajal isegi kolm inimest oli (13:50). Tore lihtne film, aga ei midagi erilist. Tegelt oleks vist isegi parem seda kodus diivonil lebotades vaadata. Mingit armastuse retsepti sealt küll välja ei lipsanud või ma lihtsalt ei pannud tähele :)

Pärast kino tegime väikese eine, miski koht Tallinna kaubamaja vastas (seal kandis kus trollid peatuvad) enne müüdi seal riideid ja muud kola - nüüd ilus rahulik cafe mõnusate, kuid kahjuks suht kallite toitudega. Juttu jätkus kauemaks ja Helen ajas mul igasugused titesaamismõtted peast välja ehkki ta ise on küll rõõmsameelne ja ootusärev. Muide, kes veel ei tea, siis ta ootab pojakest :)

pühapäev, 23. september 2007

Kuidas tekivad veidra kujuga pilved

Naljakaid pilvi võib näha tihti. Mõnikord on nad nii kummalised, et raske on neid pilvedeks pidadagi. Nende tekkeks on tarvis mitme asjaolu kokkulangemist.
Esimene tingimus on vertikaalsed tõusvad õhuvoolud.

Teiseks peab tuule suund ja kiirus erinema kihiti nii vertikaalsuunas kui ka ühel tasapinnal. Kolmandaks on vaja inversiooni- ja isotermiakihti.
Vahel aga moonutab perspektiiv ka kõige tavalisemaid pilvi nii, et need paistavad veidratena.
Inversioonikiht tähendab seda, et seal vertikaalsuunas õhutemperatuur tõuseb, vastupidiselt tavalisele olukorrale, mille puhul temperatuur ülevalpool langeb. Isotermiakihti iseloomustab aga õhutemperatuuri muutumatus vertikaalsuunas. Mõlemad kihid takistavad pilvede arengut kõrgusse ja sunnivad neid laiali valguma.
Tõusvad õhuvoolud on kõige intensiivsemad enne lõunat, kui päike soojendab kõige tugevamini. Nende tagajärjel moodustuvad võimsad rünkpilved (Cumulus congestus), mis sageli meenutavad torne ja kuhilaid. Väga tugeva soojenemise puhul arenevad lõpuks välja rünksajupilved (Cumulonimbus). Nende tipus võib ilmuda nn. alasi. See koosneb jääkristallidest ja meenutab kuju poolest tõepoolest sepaalasit, mõnikord ka lehvikut. Pärast rünksajupilve lagunemist võib alasi alles jääda. Alasit moodustavaid kiudpilvi mõjutab tuul ja nad liiguvad edasi tuule suunas. Kui tuule kiirus mingil tasapinnal on ebaühtlane, siis võib osa pilve kanduda ettepoole, servad aga jäävad maha. Nii tekivadki "linnud". Õhtul, pärast päikese loojumist muutuvad ka kiudpilved tumedaks ning siis näivad "linnud" mustadena ja ähvardavatena. Alasi kiudpilvedest võivad moodustuda "kukeseened", "liiliaõied" ja muud kujundid.
Kui tuule kiirus on üleval tunduvalt suurem kui pilvede alumise piiri kõrgusel, siis võivad pilvede tipud diagonaalis ettepoole liikuda. Nii tekivad keerulised kujundid, mis meenutavad loomi, linde või laevu.


Kui kõrgemates õhukihtides on olemas inversiooni- või isotermiakihid, siis takistavad nad pilvede kasvu vertikaalsuunas ja pilved hakkavad laiali valguma. Kui aga need takistavad kihid ei ole kuigi paksud, võivad tõusvad õhuvoolud neist läbi lüüa ja pilvede tipud hakkavad uuesti kõrgusse kasvama. Vahel tekivad samasugustes tingimustes pilved, mis meenutavad aatomiplahvatuste puhul tekkivaid seenetaolisi pilvi.
Mõnikord võivad pilved näida imelikud perspektiivi tõttu. Kõige tavalisem on nn. taevatrepp: pilved nagu madalduksid astmetena horisondi suunas.
(M. Kivisaar)

Sügise varjupooled

Ehkki sügis muutub aina värvilisemaks, juhtub kollaste, punaste, roheliste ja oraanžide värvide sekka ka pruune porilaike. Päike, mis harva vihmapilvede vahelt end ilmutab paitab küll põse pealt soojalt, aga varbad soojaks ei tee. Kurb on ümberringi vaadata, kuidas pimedale ajale üleminek inimesi kinnisemaks ja enesessetõmbunumaks teeb. Toimetatakse ja askeldatakse omaette. Ega ma ise ka selline. Mõtesin just eile, kui Martini üliõnnestunud lasanjet sisse pugisin, et miks me küll kedagi külla pole kutsunud. Häbi kohe. Igal juhul püüan viga järgmine kord parandada:) Huvitav, kas õpetajate päev võiks tuua mingit koostegemisrõõmu....
Ja kas Teie olete juba pruunivalgekirjusid kstanimune leidnud. Rahvasuu räägib, et kui leiad kaks pruunivalgekirjut kastanimuna siis võid juba järgmiseks sügiseks olla leidnud päris oma kõigearmsama "kastanimuna" ;) või siis tegelt nagu kaks :P

esmaspäev, 10. september 2007

Järgmisteks sünnipäevadeks ;)

Lisan puudujäänud elemendid meie lõkkeõhtu murumängust:

"lehm"
- keskmine mängija hoiab väljasirutatud käsi enda ees sõrmed vaheliti koos, peopesad väljapoole, äärmised mängijad matkivad keskel seisva mängija käte all lehma lüpsmise liigutusi;
"mikser" - keskmine mängija hoiab käsi väljasirutatuna kahele poole, äärmised mängijad keerutavad ennast oma koha peal keskmise mängija väljasirutatud käte all;
"ansambel" - keskmine mängija mängib solisti, hoides nagu mikrofoni käes, äärmised mängijad matkivad kitarri mängimist;

ja juba tuttavad elemendid olid:
"elevant"
"känguru"
"röster"
"supermees"
"ema"

+
meie väljamõeldud
"kaelkirjak" ja "jänes";

pühapäev, 9. september 2007

Imeline raba

Sel künkal algas imeline raba



näis vastu taeva sina sünk ja paljas,
Kuid pohlad olid samblas üsna vabalt
ja vesiroosid rabajärve peal.



Me tundsime, kuis puude süda lõi
ja kuulsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud hüüdsid hääletult, ei või, ei või.
Ja haljas sammal sosistas, ei tohi.



Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost,
et sellest rabast tagasi ei tulda?







Me läksime. Ja oksad läksid koost.
Ja me ümber õhkas värske sambla lõhna



Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost?

et sellest rabast tagasi ei tulda...


*** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** ***

Aitähh Katre, ilusa õhtu eest!

reede, 7. september 2007

Palju õnne kallis Katre!

Sügispäikese kuld
hiliste lillede sära
kaunite päevade rõõmud
olgu Sünnipäeval Su päralt!

teisipäev, 4. september 2007

OTSIDEST NETIST ÕPPEMATERJALE...

kolasin ringi mööda laia interneedust, et õpilastele õppematerjale leida ja kogemata juhtusin selliste toredate sõnaseletusteni nagu see siiin pildil ;)

teisipäev, 28. august 2007

PILVE TAGANT ON ALATI PÄIKE PAISTMAS, USKUGE MIND ;)



Muidugi on kurb näha kuidas imekaunis suvine Eestimaa närtsib ja närtsib ning kõigest nii ilusast ja maagilisest, mis hiljuti silma rõõmustas, on järgi jäänud vaid pori ja hallus.
Aga...
mina usun, et ilusad sügisilmad on veel ees. Kaks kaunist päiksepaistelist sügispäeva on broneeritud 8.-9. septembriks :). Ja kui ongi pisut jahedam või kallab vihma, siis teie kõigi rõõmus kohalolu varjutab kõik muu.
Tuleb leida mingi pidepunkt, mis aitab meid ka sellistel vihmastel ja hallidel päevadel, nagu täna. Minul on oma rõõmuvalmistaja ja tujutõstja olemas ühe ülilõbusa päeva, pildilise kajastusena. Tasub vaid pilk heita nendele lõbusatele nägudele neil fotodel ja minu suu on kõrvuni. Äkki mõjub see ka teile kuidagi tujutõstvalt, nii et lisan paar ka siia.

ÜHEKSA KRAADI ja JUBA TEINE TÖÖNÄDAL

Uskumatu, et alles oli see päev, mil hirmkuuma päikse käest otsisime jahutust kirikust ja imekaunis Evelyn oma armastatuga palusid Jumala õnnistust oma kooselule.

Ja, mis siis nüüd - kummikud, paksemad pusad, palju rohkem toitu ja hall taevalaotus.
Termomeeter näitab keset päeva 9 kraadi sooja ja hommikul ei tea miks ja ei tea kelle käsul tuleb tööle minnes allkirjastada kohalejõudmiskellaaeg. Kas see sama pisiasi nagu tööaja kontroll on heitlikest ilmadest tingitud tööandjate tujukus või miski muu? Igal juhul mõjub see pigem tööalase usaldussuhte devalveerumisena :(

Kas tuleks suve ja soojade ilmade taganutmise asemel leida positiivset ka vihmastest ilmadest ning nautida õhtul punaka tooniga tänavalaternate valguses kastanilehtede varjumängu...?

laupäev, 18. august 2007

TÄNA ON PULMAPÄEV... üks ilus Dagö lugugi kõlab nii

Minu üheksas pulm, võibolla isegi kümnes (kes seda nii täpselt teabki), kust olen osa saanud, oli nii südamlik ja armas ja ehedamast ehe. Ilus eestimaine suveilm, imekaunis ja õnnelik pruutpaar ning majesteetlik Sagadi mõis, ära ei saa märkimata jätta ka lõbusat pulmaseltskonda.
Kallis Evelyn, sa oled jällegi elav tõestus, et elus saab kõik minna vaid ülesmäge, isegi kui vahel tundub vastupidi ning et iga poti jaoks on kuskil just talle sobiv kaas :) (nagu Mercegi alati armastab öelda). Olles sinuga käinud sel teel, mis lõpuks jõudis sellise ilusa sündmuseni ning mis pole mitte sugugi millegi lõpp vaid kõige algus, oli mul ülimalt suur rõõm sellest päevast osa saada. Aitäh, et sa pidasid mind selle vääriliseks :) Ja et neid "parandamist" nõudvaid asju ikka väga vähe ette tuleks ja kui tulebki, et sul siis kunagi ei kustuks soov, neid parandada.
Pulm oli muidugi ülimalt lõbus, hakkasin hiljem mõtlema, millal viimati nii palju naerda sai, eks ikka on saanud küll, aga see päev tundus kohe väga lõbus. Mulle üldse tundub, et kui meie seltskond kokku saab, siis on nalja kui palju. Väga lahe mõte oli ka pulmapeo jätkumine järgmisel päeval, ööbimine jäi küll lühikeseks, kuid möödus siiski mugavates tingimustes ja matk imeilusa Oandu matkarajal oli just see mida vajasime, et seda kena üritust üheskoos lõpetada. Muideks käisime ka öösel mõisa ümbruses ringi hulkumas ja meenutasime Kristiga isiklikke kokkupuuteid kummitustega, aga vaatamata sellele, meil ühtegi kohalikku kummitust näha ei õnnestunud. Ei kurda ka ausalt öeldes selle pärast :)
Aga meie tiirutasime veel terve pühapäevase päeva Kristi ja Martini ja valge lindikesega autol, mööda põhjarannikut ringi. Seda Evelyni ja Kaido auks ja Martini põhimõtte pärast vist oli ka :) Käisime Käsmut uudistamas ja Pärispea tipus ühes liivarannas ujumas ja Palmse mõisas Dagöt kuulamas. Tore nädalalõpp toredate inimeste seltsis lõppes alles hiljaöösel.

pühapäev, 12. august 2007

Pilk on esimene armastuskiri

11 august 2007
Naised ja mehed, kes sel päeval ennast veelgi kaunimaks tegid ja nende seas kaks inimest, kes üliarmasalt pidulikud, kaunikesed ja sama lihtsad ning punapalgelised, tõttasid poole viie paiku Tallinna Jaani kirikusse.

Ilus hetk oli algamas.
Õnnelik pruut sammus rõõmsameeselt ent ärevalt oma õnneliku peiu käe kõrval altari poole. Seal ootas neid kirikumees, et küsida:

"kas nad ikka suudavad üksteist muutumatu ja murdumatu truudusega armastada ja austada, üheskoos vastu võtta rõõmu ja risti, õnne ja õnnetust ega taha teineteist iialgi maha jätta või endast lahutada, kuni kõigeväeline Jumal neid lahutab ajaliku surma läbi?"


"JAH!"

Evelynist oli saanud Kaido naine ja Kaidost Evelyni mees.

Õnnelik pruutpaar ja sellest õnnelikust hetkest liigutatud peorahvas jalutas jahedast kirikust kuuma päikesepaistelisse õhtusse - koos alustati teed...
***

Naine kui liblikas,
kelle tiivalöök
vallandas keeristormi,
vapustades und
äratades mehe
tõusis õhku puhta lehena tema ees.
Mees, kes korraga tundis ära tõe ilu
lennutas noole
otse liblika südamesse
takistamaks äralendu
hetk hiljem
läitis aralt elumahlu
selle õrna olevuse hinge ja huulile....

reede, 20. juuli 2007

Näitusel

Käisime täna Kristi ja Evelyniga maailmakuulsal anatoomiliste vahakujude näitusel PANOPTIKON, mis pärit 19. sajandist. Õnneks ei ehtinud antud näitus ainult Tartu Vana Anatoomikumi, vaid jõudis ka Tallinna Matkamajja. Silvialt saime eelnevalt väikseid vihjeid, et ega see kõige meeldivam väljapanek pole, aga oma silm on ikka kuningas ja ega enne usu, kui pole ise näinud. Nii sai lõõpimise saatel pilet ära ostetud ja näitusesaali poole mindud. Muideks, selgus, et samas majas on avatud ka keskaegsete piinamisriistade näitus, seegi tundus väga huvitav. Aga niisiis see meie panoptikon näitus...
Ütleme nii, et kõik see on väga huvitav, aga kui algul tundus naljakas infolehel olev kiri "kui teil hakkab halb, võtke palun istet", siis hiljem osutus see üliheaks soovituseks. Halb hakkas muidugi minul, sel kõige suuremal "huvilisel" ja lõõpijal, aga Evelyn ja Kristi olid nii külma närviga, et nende huvi ja uudishimu ei kahandanud miski. Väga huvitav oli ülevaade loote arengust, igati põhjalik ja kasulik teada.
Viimane eksponaat tekitas eriti suurt kõneainet, eks igaüks peab sellest oma tõe välja lugema. Igal juhul on tore olla terve ja sellistest koledustest vaid näitustel osa saada.
Minge aga kindlasti ka ise näitust vaatama, avatud on see Tallinna Matkamajas iga päev kell 11.00-19.00 ja seda kuni 2.septembrini. Pilet oli küll suts soolane - 100 eeku, aga millestki peavad ju näituste korraldajadki elama.

Aga see piinamisriistade näitus jääb vist küll minu silmadest puutumata.

teisipäev, 17. juuli 2007

Sillu sünna

Kui meie Mercega Silvia sünnipäevale jõudsime...
istusid Evelyn ja Kristi juba peolauas. Kui lapsena oli kõige toredam ikka oma sünnipäev, siis viimasel ajal on palju mõnusam teiste sünnipäevadel käia. Eriti veel sellise laheda inimese sünnipäeval nagu Silvia, kes oma külaliste heaolu nimel kasvõi pool kodu mööblist tühjaks õue tarib. Igal juhul avastasime me Silvia majataguse aia võlud, Silvia oli hoolitseva inimesena ka kõik maja mehekandidaadid väljanäitusele pannud, aga ühtegi aaret me ei leidnud sealt. Loomulikult oli ta ka tellinud ilusa päikesepaistelise ilma ja et asi liiga igavaks ei läheks, siis pisukese tuult ka, et saaks taldrikute-topside tagaajamismängu mängida. Silvia poole ööni meisterdatud võileivatort oli väga maitsev ja sellele järgnenud kook ja kohvi ka. Eve oli jällegi saanud kodus oma hobiga tegeleda ja ülihea koogi valmis meisterdanud. Toredate inimeste seltsis läheb aeg liiga ruttu, ehki ma pea viimase inimesena peolt lahkusin.

Ja Merce koera-korea nali ;)

esmaspäev, 9. juuli 2007


Neljapäev on kanapäev...

Neljapäev on kanapäev või siis õigemini nende kanade päev, kes hoolsalt munemisega tegelenud on. Igal juhul suurimad tänud nendele vahvatele sõpradele nagu Silvia, Kristi ja Evelyn, kes mind sest suurest munade laadungist päästa aitasid ja äkki on teist teinekordki abi :) Ärge siis jälle pilage minu üle, kui munade teema esile kerkib.

EVE MAASIKA-RABARBERIKOOK

Põhi:
200g või 2dl suhkrut
2 muna
4 dl jahu
1 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 sl vanillisuhkrut

Täidis:
800g rabarber
400g maasikad (vaarikad või mustad sõstrad)
1 dl vett
2 dl suhkrut
1 dl kartulijahu

Valm.: Kalla vesi, suhkur, väiksed rabarberitükid ja puhastatud marjad keedunõusse, raputa peale kartulijahu ja sega läbi. Lase puulusikaga pidevalt segades korraks keema tõusta, tõsta potiga külma vette jahtuma.
Taignaks vahusta pehme või suhkruga, lisa edasi mikserdades ükshaaval toasoojad munad. Sõelu vahu peale segatud kuivained, sega lusikaga ühtlaseks. Pane taigen lahtikäivasse vormi, suru ka äärtele taigen.
Kalla jahtunud täidis koheselt taignale. Küpseta 175 juures ahju alumisel siinil 45-50 min. Eemalda vormi serv alles siis kui kook on täielikult jahtunud. Raputa peale tuhksuhkrut.

MERCE SÜNNAL KÄIK JÄI VAHELE JU ;)

Ühel kenal neljapäevasel õhtupoolikul sai Mercel külas käidud. Ega meil muud asja polnudki kui tema sünnat naca tähistada, kooki süüa ja täis kõhuga paar jalutusringi kohalikus pargis ette võtta ;)
Merce, tubli perenaine, oli mitu liitrit piima poest koju vedanud, et meile igavenehead cafe lattee'd teha. Eve oli sinna kõrvale mõnsa maasika-rabarberi koogi küpsetanud ning kõige lõpuks üllatas Evelyn meid kaunite pulmakutsetega :)
Selline tore ja lihtne õhtupoolik kõigi tähtsate ja pidulike sündmuste taustaks.
Palju õnne Merce ja palju õnne pruudile!

NEEME SÄÄRE TIPUS



Mina ja Katre käisime eila lihtsalt niisama Kaberneemekandis maad uurimas. Katre nimelt soovis omale basseinivõimalusega krunti Jägala joa kanti - järeltulevaste põlvede tarvis :P
Krundi sobiva leidsime ja šnitti, kuidas ja missugust maja ehitada saime ka ning möödaminnes jäi aega vaadata üle ka ümberkaudsed looduskaunid paigad.

Muide Neeme sääre tipus on vahva vaatetorn. Vaatetorni sisenemiseks peab kannatust ja julgust varuma, sest üles pääseb vaid köie otsa riputatud redeli abil. Kraps tütarlaps Katre oli aga nagu hopsti tipus ja ega ma ka tohtinud memmekaks jääda, kobasin ka kuidagimoodi kõrguste poole:P Kena vaade avanes .....

Ja siis käisime me veel Turjekeldris, kuhu Katre pidi peaaegu sortsineiuks jääma ning Jumpsi poolsaare tipus suure memmetaadikiigega kiikumas.

Kaberneeme sadamas tegime pikema peatuse. Sealne restoran kostitas meid pelmeenide ja pannkookidega. Interjöör oli mõnus ja täitsa tekkis tahtmine veel sinnakanti minna - näiteks ühel sumedal augustiööl, mil rand mõnusalt valgustatud ja lõhekalasöömise tunne peale tuleb.

Aga selle loo moraal kokkuvõtteks - et ming aga teinekordki endale basseiniga krunte kaema ja võite täitsa kogemata kauni õhtu veeta :) :)

mõned pildid saab ka homme selle loo sisse panna :)

reede, 6. juuli 2007

Magistrali täna bowlingusse

täna kell 18.00 kohustuslik viibimine Magistrali keskuse keldris (aadressiga Sõpruse pst. 201/203, TALLINN). Hilinemise korral rajale ei lasta, isiklike kuulide korrasoleku eest vastutatakse ise. Iga osaleja peab arvestama, et isiklikud rekordid tuleb jagada sõbralikult teistega. Raja ääres flirtimine keelatud, silmside tuleb jagada kurikate ja kuuli vahel. Kindlasti tuleb meeles pidada, et sport on kõige tähtsam. Samas ei tohi unustada, et suurima punktisumma kogujat lahke pilguga ei vaadata ning järgmise mängu ajal istub ta varumeeste pingil.