Kui meie Mercega Silvia sünnipäevale jõudsime...
istusid Evelyn ja Kristi juba peolauas. Kui lapsena oli kõige toredam ikka oma sünnipäev, siis viimasel ajal on palju mõnusam teiste sünnipäevadel käia. Eriti veel sellise laheda inimese sünnipäeval nagu Silvia, kes oma külaliste heaolu nimel kasvõi pool kodu mööblist tühjaks õue tarib. Igal juhul avastasime me Silvia majataguse aia võlud, Silvia oli hoolitseva inimesena ka kõik maja mehekandidaadid väljanäitusele pannud, aga ühtegi aaret me ei leidnud sealt. Loomulikult oli ta ka tellinud ilusa päikesepaistelise ilma ja et asi liiga igavaks ei läheks, siis pisukese tuult ka, et saaks taldrikute-topside tagaajamismängu mängida. Silvia poole ööni meisterdatud võileivatort oli väga maitsev ja sellele järgnenud kook ja kohvi ka. Eve oli jällegi saanud kodus oma hobiga tegeleda ja ülihea koogi valmis meisterdanud. Toredate inimeste seltsis läheb aeg liiga ruttu, ehki ma pea viimase inimesena peolt lahkusin.
Ja Merce koera-korea nali ;)
1 kommentaar:
tulge teinegi kord mulle külla, kui ilus ilm ehk siis ilmub ka kena kolmanda korruse noormees välja ;) ja mul üks must erksa kariibimerepildiga pudelike ka vaja lahti võtta....;)
tore kui mõnus oli ja kingitus mulle väga meeldis. Täitsin täna kõik need mustad kausikesed punaste- ja mustadesõstarde ning tikritega...
Postita kommentaar