Luuleteraapiast..

"Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?

Kumb oleks õigem -kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda?"

Psühholoog Maria Teiverlaur "Luuleteraapia" raamatu autor selgitab, et luuletuse raviv mõju oleneb sellest, milline on inimese seisund või probleem, mis talle muret teeb.

Kas ta leiab sellest luuletusest psüühilist tuge ja uusi mõtteid, mis aitaksid probleemi teistmoodi suhtuda. Luuletuste lugemine avardab tunnetust ja annab uusi mõttei, mis aitavad psüühilist konflikti lahendada.

Ma ei tahaks siin Pantaloone alalõuale vihjata, kuid eks kõigil tekib elus probleeme-konflikte, mida keeruline lahendada.

Kõikidest hingehädadest vabastavat maagiat luuleraamatust ei maksa otsida, igaüks peaks leidma enda isikliku luulevaliku-lemmikkogu, mida käeulatuses hoida ning rasketel aegadel ikka ja jälle lugeda, et loetust jõudu ammutada.

Psühholoogilised uuringud on viimasel ajal luule mõju uurimisele järjest enam tähelepanu pööranud.

Luule parandab eneseanalüüsioskust, aitab vabanaeda negatiivsusest ja arendab elufilosoofiat. Maria Teiverlauri vastvalminud raamat räägib põhjalikumalt luuleteraapia tekkeloost ja sellest, miks mõni luuletus ravib ja teine mitte, samuti luuleteraapia võimalustest ja läbiviimisest.

Tuginedes Postimehe artiklile, mis on ilmunud 12,detsembril 2007.



Niisiis,kulla-kallid. Veel üks kohustuslik raamat, mida vajab iga ennast hoidev õpetaja enese käekotti, et seda vajalikul hetkel haarata ja kallitele õpilastele ette lugeda.

Kinoelamus

Oh, kuidas mulle meeldib tunne, kui üle kere - varvastest kuni sõrmeotsteni, vallutab energiatulv, mis omamoodi küll rahutuks teeb kuid teisalt positiivselt üles raputab. Sellise tunde võivad tekitada esile nii mitmedki asjad ;), üks neist tunnetest on vaimustus. Siinkohal jätkus seda nii millegi kui kellegi vastu.

Käisime kinos Silvia ja Martini soovitusel vaatamas filmi "Ameerika gangster". Filmitutvustus eeldas ülitempokat ja põnevat filmi. Filmile eelnevalt, vaidlesime veel Silvia ja Evelyniga, et kumb peaosalistest ikka kenam mees on, kas Denzel Washington või Russel Crowe. Esialgu jäime me Evelyniga 2:1 Silviale peale, panuseks Russel Crowe. Oleks Merce ka kinno jõudnud, oleks seis arvatavasti teine olnud.
Ent oodatud põnevuse ja tempokuse asemel, filmi algus muudkui venis ja venis ja isegi ühel hetkel välgatas mul peast läbi mõte, et kas siis sellise filmi peale ma raiskasingi oma auhinnaks saadud voucheri.
Aga nagu ikka heade asjade puhul, hiilivad nad tasapisi ligi ja oma tegelikke väärtusi näitavad alles siis, kui nendega pikemalt tutvunud oled.

Film põhineb tõsielul ja seetõttu lisab väärtust filmi läbiv teema - ühe mehe võitlus jääda ausaks ja kindlaks oma põhimõtetele. Kui palju on elus üldse selliseid inimesi, kes ei tagane alustatust, kuigi on tunne, et kõik sinu vastu töötavad, ka need, kellelt peaks tegelikult abi saama. Film tõi väga selgelt esile, kui palju on meis ahnust, võltsi olekut ja ebaausust, rääkimata vägivaldsusest ja seda veel nende isnimeste seas, kelle tööks on seista kõige selle vastu. Loodan, et selliseid inimesi on siiski vähem, kui neid, kel jagub julgust olla aus nii enda kui teiste suhtes. Minu jäägitu austus viimati nimetatutele.
Minus tekkis kohe suurem huvi välja uurida, filmis eksisteeriva kurjami ja kangelse tegelik, reaalne olemus.
Vaata:
FRANK LUCAS ja RICHIE ROBERTS

Kindlasti lisab filmikunst ja näitlejatöö sealsele kangelasele ja kurikaelale oma võlu ja sarmi, ja erineb tegelikkusest. Kui palju, seda me kahjuks ei tea.

Igal juhul andis see film mulle tohutu elamuse ja lootuse, et elus on siiski ka õigeid väärtusi, mida ei anna võrrelda rahas vaid südametunnistuses.

Minu vaimustust näitab ka see, et istun siin öösel või õigemini juba varasel hommikutunnil, arvuti süles ja kirjutan neid ridu. Und ei tule, pea on mõtteid täis.

Aitäh, teile Silvia ja Martin, et just selle filmi kasuks otsustasite ja aitäh Evelyn ja Kaido, et sellest osa saama tulite :).

Bowlinguässad;)

Kristiine Linnaosa Leht 21 detsember 2007 lk 3
http://www.veebimees.ee/ajalehed/071221kristiine_eesti.pdf

Piparkookide, verivorstide ja kingituste aeg

Olen juba nii paljude ohkeid kuulnud, kuidas jõulud on tüütud pikad pühad hiiglasike järjekordadega poes. Ise olen ka oma nahal tunda saanud vinguvas tuules parkla viimastest ridadest lödiseva vihma tõttu vaevu poe sissekäik silme ees kahe jogurti ja pätsi leiva järel käimist. Jõulutäht laual pidi hirmus nüri olema ja piparkoogiküpsetamisest tulev lõhn lausa südant pahaks ajav. Kas peaks jõulud asendama mingi muu pühaga või jätaks Jeesuslapsukese sünni näiteks järgmine aasta lihtsalt ära? Nii palju tüli tühjast ju ....

Ma ei tea, aga sel aastal on just mul sihuke tunne, et jah tahan ilusat jõulupuud oma koju ja tahan paar lihtsat kingitust oma lähedastele sinna alla paigutada ja jah, tahan kaunist jõuluauda ning piparkooke. Täna käisin poes ja palusin uurida, kas saaksin tsipa sooli ja verd, et päris omatehtud verivorstid ka jõululauale saaksid, eila leidsin Heidi blogist piparkoogitaigna tegemisest toreda loo ning tekkis mõte ka sellega ise hakkama saada. Jõulupühadetüdimuse trendika jorinaga otsustasin mitte liituda, diivonilauale paigutasin kolm pisikest jõulutähte ja aknale sättisin värvilised tulukesed ka. Kas mul on võimalik oma pühademeeleolus teistest tsipa erineda tehes kõike seda sama mida kõik teevad? Ja kas mul on kahju leida pühendumust kas või ainult oma pereliikmete jagu või siiski vinguks ikkagi pühade üle?

Ps. Katre tegi algust ilusa üleskutesga veeta ühiselt üks tore päev midagi toredat tehes :)

Uuring: miks gripp armastab talve

Tere kallikesed-kuna ise vaevlesin haiguse käes, siis leidsin huvitavat lugemist gripi kohta. Uudis väga uudne ju polegi, kuid siiski annab kinnitust, lohutust või negatiivset teavet gripi kohta. Meeldivat lugemist.

Mikrobioloog uuris miks levib gripp kõige paremini just talvekuudel ja leidis sellele ka vastuse.

Põhjus peitub viiruses endas. Gripiviirus on püsivam ning suudab õhus alles püsida, kui õhk on kuiv ja külm, nagu gripipuhangute ajal enamasti ongi, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

«Gripiviiruse võib pigem saada talvel bussi peale joostes kui soojast ruumist,» ütles uuringu juhtivautor ja gripiuurija Peter Palese, kes on New Yorgi Mount Sinai meditsiinikooli professor ja mikrobioloogia osakonna juhataja.Palese avaldas oma tulemused ajakirjas PLoS Pathogens. Ajend teema uurimiseks jäi talle silma artiklist, mis ilmus 1918. aasta gripipandeemia järel. Toona vaevasid arstid pead, miks levis viirus nii kiiresti ning suutis külvata nii palju surma.
Sellest ajast peale, kui grippi tuntakse, on ikka õhus olnud küsimus: miks see levib just talvel? Gripihooaeg kestab põhjapoolkeral novembrist märtsini, lõunapoolkeral maist septembrini. Troopilistel laiuskraadidel grippi peaaegu ei esine.
Hüpoteese on mitmeid. Mõned arvavad, et gripp puhkeb talvel, sest inimesed viibivad rohkem siseruumides ning lapsed käivad koolis. Lapsed saavad koolis viiruse ning toovad selle koju kaasa.
Teisalt on süüdlaseks peetud vähenenud immuunsust, sest lühemate päevade tõttu tekib inimeste kehades päikesevalguse toimel vähem D-vitamiini. Leidub kolmaski seletus: õhuvoolud atmosfääri ülemistes kihtides.

Need seletused ei suuda paljusid veenda.
«Üks olulisemaid faktoreid on tõesti koolis käivad lapsed, sest enamus suuri epideemiaid on levinud laste vahendusel,» ütles Memphise ST Jude’i lastehaigla gripiuurija Jonathan McCullers. «Aga laste kooliskäimine ei seleta, miks puhkeb gripp talvel. Septembris ja oktoobris grippi ju pole.»
Samuti ei usu ta juttu rahvahulkadest. Inimesed käivad aasta läbi tööl ja on tihedalt üksteisega koos bussides ja lennukites, sõltumata aastaajast.
Teadlased hakkasid otsima andmeid, kuid nende leidmine osutus äärmiselt keerukaks.
Muidugi oleks võimalik üritada viia erinevates tingimustes asuvaid inimesi viirusega kokkupuutesse ning jälgida, millise tõenäosusega nad nakatuvad, ütles Palese. Kuid sellise katse jaoks ei antaks mingil juhul luba, sest üksikisikud sellest kasu ei saa.
Ka loomade peal pole tehtud sobivaid katseid. Hiiri on võimalik grippi nakatada, kuid nad ei levita seda edasi. Tuhkruid on võimalik nakatada ning nad kannavad viirust ka edasi, kuid siin on takistuseks loomade suurus ja hind. Niisiis jäid ka tuhkrud kõrvale.
Üllatuslikult komistas Palese lahenduse otsa, mis oli pea sama hea kui inimkatsed. Lahendus peitus 1919. aastal Journal of the American Medical Association ilmunud artiklis New Mexico osariigis laagris toimunud gripipuhangu kohta. Artiklis leidus vihje, mis andis võimaluse edasi minna: «Huvitav, et varsti pärast seda, kui gripp laagris puhkes, hakkasid laboris merisead surema.» Autorid oletasid esmalt, et loomakeste eluküünla kustutas toidumürgitus, kuid lahkamine näitas, et loomad olid surnud kopsupõletikku.
Palese hankis mõned merisead ning nakatas need grippi. Täpselt nagu vanas artiklis kirjas: loomad jäid haigeks ning gripp levis nende hulgas. Selle järel tehti terve rida eksperimente, muutes merisigade puurides õhutemperatuuri ja -niiskust. Selgus, et kõige paremini levis viirus siis, kui õhutemperatuur oli 5 kraadi C. Kui temperatuur puurides viidi 30 kraadini, viirus enam ei levinud.
Kõige paremini levis viirus, kui õhuniiskus oli 20 protsenti. Kui niiskus kasvas 80 protsendini, levik katkes.
5-kraadise puuritemperatuuri puhul püsis viirus nakkusvõimelisena kaks päeva kauem kui tavalisel toatemperatuuril.
Gripiviirus levib õhu kaudu, see on erinevus võrreldes teiste külmetushaigustega, millega inimesed tihti kipuvad grippi segi ajama. Ülejäänud külmetushaiguste puhul levib nakkus tavaliselt kätlemisel või korjab inimene viiruse üles mõnelt esemelt, mida enne teda on puudutanud nakatunu.

Gripiviirused on külmas õhus märksa püsivamad ning madal õhuniiskus aitab viirusel õhus alles püsida. Põhjus: viirus levib õhus väikeste piisakestena. Kui õhuniiskus suureneb, koguneb neisse piisakestesse ka lisavett ning suuremad piisad enam õhus ei püsi.
Palese ei soovita siiski terve talve talveaias konutada, kus õhuniiskus on laes ning temperatuur 30 kraadi. Tema sõnul on parim strateegia gripivaktsiin.
Siiski on ebaselge, miks levitasid külmemates puurides elavad loomad viirust pikema aja vältel. Loomade immuunvastus viirusele ei erinenud, ühe võimalusena pakub Palese välja, et külmas puuris on ka loomade hingamisteed jahedamad ja seetõttu on viirus püsivam.
Palese tööd on saatnud teadusringkondades kiidusõnad. Mees ise on samuti rahul. «Vahel tasub lugeda ka vanu ajakirju,» möönis ta.Toimetas Marina Lohk- Postimees