Tere kallikesed-kuna ise vaevlesin haiguse käes, siis leidsin huvitavat lugemist gripi kohta. Uudis väga uudne ju polegi, kuid siiski annab kinnitust, lohutust või negatiivset teavet gripi kohta. Meeldivat lugemist.
Mikrobioloog uuris miks levib gripp kõige paremini just talvekuudel ja leidis sellele ka vastuse.
Põhjus peitub viiruses endas. Gripiviirus on püsivam ning suudab õhus alles püsida, kui õhk on kuiv ja külm, nagu gripipuhangute ajal enamasti ongi, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
«Gripiviiruse võib pigem saada talvel bussi peale joostes kui soojast ruumist,» ütles uuringu juhtivautor ja gripiuurija Peter Palese, kes on New Yorgi Mount Sinai meditsiinikooli professor ja mikrobioloogia osakonna juhataja.Palese avaldas oma tulemused ajakirjas PLoS Pathogens. Ajend teema uurimiseks jäi talle silma artiklist, mis ilmus 1918. aasta gripipandeemia järel. Toona vaevasid arstid pead, miks levis viirus nii kiiresti ning suutis külvata nii palju surma.
Sellest ajast peale, kui grippi tuntakse, on ikka õhus olnud küsimus: miks see levib just talvel? Gripihooaeg kestab põhjapoolkeral novembrist märtsini, lõunapoolkeral maist septembrini. Troopilistel laiuskraadidel grippi peaaegu ei esine.
Hüpoteese on mitmeid. Mõned arvavad, et gripp puhkeb talvel, sest inimesed viibivad rohkem siseruumides ning lapsed käivad koolis. Lapsed saavad koolis viiruse ning toovad selle koju kaasa.
Teisalt on süüdlaseks peetud vähenenud immuunsust, sest lühemate päevade tõttu tekib inimeste kehades päikesevalguse toimel vähem D-vitamiini. Leidub kolmaski seletus: õhuvoolud atmosfääri ülemistes kihtides.
Need seletused ei suuda paljusid veenda.
«Üks olulisemaid faktoreid on tõesti koolis käivad lapsed, sest enamus suuri epideemiaid on levinud laste vahendusel,» ütles Memphise ST Jude’i lastehaigla gripiuurija Jonathan McCullers. «Aga laste kooliskäimine ei seleta, miks puhkeb gripp talvel. Septembris ja oktoobris grippi ju pole.»
Samuti ei usu ta juttu rahvahulkadest. Inimesed käivad aasta läbi tööl ja on tihedalt üksteisega koos bussides ja lennukites, sõltumata aastaajast.
Teadlased hakkasid otsima andmeid, kuid nende leidmine osutus äärmiselt keerukaks.
Muidugi oleks võimalik üritada viia erinevates tingimustes asuvaid inimesi viirusega kokkupuutesse ning jälgida, millise tõenäosusega nad nakatuvad, ütles Palese. Kuid sellise katse jaoks ei antaks mingil juhul luba, sest üksikisikud sellest kasu ei saa.
Ka loomade peal pole tehtud sobivaid katseid. Hiiri on võimalik grippi nakatada, kuid nad ei levita seda edasi. Tuhkruid on võimalik nakatada ning nad kannavad viirust ka edasi, kuid siin on takistuseks loomade suurus ja hind. Niisiis jäid ka tuhkrud kõrvale.
Üllatuslikult komistas Palese lahenduse otsa, mis oli pea sama hea kui inimkatsed. Lahendus peitus 1919. aastal Journal of the American Medical Association ilmunud artiklis New Mexico osariigis laagris toimunud gripipuhangu kohta. Artiklis leidus vihje, mis andis võimaluse edasi minna: «Huvitav, et varsti pärast seda, kui gripp laagris puhkes, hakkasid laboris merisead surema.» Autorid oletasid esmalt, et loomakeste eluküünla kustutas toidumürgitus, kuid lahkamine näitas, et loomad olid surnud kopsupõletikku.
Palese hankis mõned merisead ning nakatas need grippi. Täpselt nagu vanas artiklis kirjas: loomad jäid haigeks ning gripp levis nende hulgas. Selle järel tehti terve rida eksperimente, muutes merisigade puurides õhutemperatuuri ja -niiskust. Selgus, et kõige paremini levis viirus siis, kui õhutemperatuur oli 5 kraadi C. Kui temperatuur puurides viidi 30 kraadini, viirus enam ei levinud.
Kõige paremini levis viirus, kui õhuniiskus oli 20 protsenti. Kui niiskus kasvas 80 protsendini, levik katkes.
5-kraadise puuritemperatuuri puhul püsis viirus nakkusvõimelisena kaks päeva kauem kui tavalisel toatemperatuuril.
Gripiviirus levib õhu kaudu, see on erinevus võrreldes teiste külmetushaigustega, millega inimesed tihti kipuvad grippi segi ajama. Ülejäänud külmetushaiguste puhul levib nakkus tavaliselt kätlemisel või korjab inimene viiruse üles mõnelt esemelt, mida enne teda on puudutanud nakatunu.
Gripiviirused on külmas õhus märksa püsivamad ning madal õhuniiskus aitab viirusel õhus alles püsida. Põhjus: viirus levib õhus väikeste piisakestena. Kui õhuniiskus suureneb, koguneb neisse piisakestesse ka lisavett ning suuremad piisad enam õhus ei püsi.
Palese ei soovita siiski terve talve talveaias konutada, kus õhuniiskus on laes ning temperatuur 30 kraadi. Tema sõnul on parim strateegia gripivaktsiin.
Siiski on ebaselge, miks levitasid külmemates puurides elavad loomad viirust pikema aja vältel. Loomade immuunvastus viirusele ei erinenud, ühe võimalusena pakub Palese välja, et külmas puuris on ka loomade hingamisteed jahedamad ja seetõttu on viirus püsivam.
Palese tööd on saatnud teadusringkondades kiidusõnad. Mees ise on samuti rahul. «Vahel tasub lugeda ka vanu ajakirju,» möönis ta.Toimetas Marina Lohk- Postimees
3 kommentaari:
Imestasingi Indias, kui seal ikka hullumoodi külmetasin, et kuidas ma ei nohu ega mingit muud külmetustõve saanud. Nüüd siis tean, seal ei langenud temperatuur 5 kraadini, püsis ikka kõrgemal :). Suvel ju samuti, ei hakka nohu ega muud külmetushaigused ka meie Eestimaa pinnal nii kergesti kallale. Aga kõige paremad ravimid on ikka kõikse vastikumad. Küüslauk pidi see kõige hullem pisikute vaenlane olema ja seega meie parim sõber. Väike vihje sai siinkohal siis juba mainitud. See muidugi ei tähenda, et ma ise eeskujulik pisikute vastu võitleja olen :(.
Teadmine küüslaugu kohta on jah üks asi, kuid tarvitamine juba teine. Kuigi mulle aeg-ajalt ikka meeldib küüslauku süüa, siis praegu üldse ei tõmba....
Mida rohkem sporti ka, seda vähem grippi :p
Tore, et meie sekka on veel üks kirjanik lisanunud :)
Postita kommentaar