Uisutamas

Katre algatatud ettevõtmine sõbrapäeva eelõhtul saigi teoks - üle pika aja üks ühine tegemine :) Mina, tuleb tunnistada, olin sel talvel tegelikult alles esimest korda uiskudel. Tuult trotsides kimasime mööda jääd. Merce ja Mona elasid meile kaasa. Kohvikuplaan lahenes ka kõige paremal viisil ehk siis rimist küpsisetort ja pakk piima kaas ning külla - Merce poole. Igati vahva oli.

Kuna kell on hetkel 7.30 hommikul, siis pikemat juttu lihtsalt ei tule - lisan mõned pildid, mis on aga rohkem väärt kui tuhat sõna.... :p


Paar päevakest hiljem käisid mõned tegelased veel uhkeid rataskaari ja pääsukesi tegemas, riputan need kaks pilti ka siia üles :P
Ja nüüd tööle ;)

Sõbrapäeva tervitused

Sõber on see, kes naerab Sinuga koos.
Sõber on see, kes pühib ära pisara.
Sõber on see, kes mõistab Sind või vähemalt proovib seda teha.
Sõber on see, kes ulatab Sulle käe, kui kukkuma juhtud.
Sõber on see, kes on Sinu vastu aus.
Sõber on see, kes ei viska peale esimest tüli Sind prügikasti.
Sõber on see, kes armastab Sind sellisena, nagu Sa oled.

ESMASPÄEVAL 11.02
KELL 10.10

PAKUB HEIDI OMA SÜNNIPÄEVA PUHUL
NATUKE PIDULIKUMAID KÜSISEID JA KOHVI

OLETE KÕIK OODATUD!

Rotiaasta algus - uskumatult vaikne

Lausa haigutav vaikus aasta algusest kuni siiani ja võibolla isegi siit edasi. Kas rotiaasta puhul on siis igaüks oma urgu peitunud ja areneb seal omasoodu?
Vahepeal on olnud ju: kooli sünna ja arvutikoolitus, otepäälkäigud ja vastlapäev jne jne. Ainult Heidi on oma blogisse aegajalt märkmeid tehtust ja teoksil olevast teinud. Ma ise pole ka muidugi teab mis eesrindlane. Aga püüan end parandada. Hea mees kes lubabki :)

Koolipeal ringiliikunud vastlakuklid - need kodusaiaomad - olid megahead, ma võiks nende järgi öelda et kui pikki linu sel aastal ei tule, siis rammusam kõht ilmselt tuleb küll :p

Hommiku-tvs oli küll väike segadus algava rotiaasta värvuse üle, et kas kollane või pruun igal juhul lubati üllatusi ja pere juurdekasvu - vähemalt neile kel roti pilt kuskil kaminal või riiuli peal ja kellel veel rott kodus puuris olema pekas - oi oi oi!

SÕBRAD!

HEAD uut AASTAT!

Luuleteraapiast..

"Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?

Kumb oleks õigem -kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda?"

Psühholoog Maria Teiverlaur "Luuleteraapia" raamatu autor selgitab, et luuletuse raviv mõju oleneb sellest, milline on inimese seisund või probleem, mis talle muret teeb.

Kas ta leiab sellest luuletusest psüühilist tuge ja uusi mõtteid, mis aitaksid probleemi teistmoodi suhtuda. Luuletuste lugemine avardab tunnetust ja annab uusi mõttei, mis aitavad psüühilist konflikti lahendada.

Ma ei tahaks siin Pantaloone alalõuale vihjata, kuid eks kõigil tekib elus probleeme-konflikte, mida keeruline lahendada.

Kõikidest hingehädadest vabastavat maagiat luuleraamatust ei maksa otsida, igaüks peaks leidma enda isikliku luulevaliku-lemmikkogu, mida käeulatuses hoida ning rasketel aegadel ikka ja jälle lugeda, et loetust jõudu ammutada.

Psühholoogilised uuringud on viimasel ajal luule mõju uurimisele järjest enam tähelepanu pööranud.

Luule parandab eneseanalüüsioskust, aitab vabanaeda negatiivsusest ja arendab elufilosoofiat. Maria Teiverlauri vastvalminud raamat räägib põhjalikumalt luuleteraapia tekkeloost ja sellest, miks mõni luuletus ravib ja teine mitte, samuti luuleteraapia võimalustest ja läbiviimisest.

Tuginedes Postimehe artiklile, mis on ilmunud 12,detsembril 2007.



Niisiis,kulla-kallid. Veel üks kohustuslik raamat, mida vajab iga ennast hoidev õpetaja enese käekotti, et seda vajalikul hetkel haarata ja kallitele õpilastele ette lugeda.

Kinoelamus

Oh, kuidas mulle meeldib tunne, kui üle kere - varvastest kuni sõrmeotsteni, vallutab energiatulv, mis omamoodi küll rahutuks teeb kuid teisalt positiivselt üles raputab. Sellise tunde võivad tekitada esile nii mitmedki asjad ;), üks neist tunnetest on vaimustus. Siinkohal jätkus seda nii millegi kui kellegi vastu.

Käisime kinos Silvia ja Martini soovitusel vaatamas filmi "Ameerika gangster". Filmitutvustus eeldas ülitempokat ja põnevat filmi. Filmile eelnevalt, vaidlesime veel Silvia ja Evelyniga, et kumb peaosalistest ikka kenam mees on, kas Denzel Washington või Russel Crowe. Esialgu jäime me Evelyniga 2:1 Silviale peale, panuseks Russel Crowe. Oleks Merce ka kinno jõudnud, oleks seis arvatavasti teine olnud.
Ent oodatud põnevuse ja tempokuse asemel, filmi algus muudkui venis ja venis ja isegi ühel hetkel välgatas mul peast läbi mõte, et kas siis sellise filmi peale ma raiskasingi oma auhinnaks saadud voucheri.
Aga nagu ikka heade asjade puhul, hiilivad nad tasapisi ligi ja oma tegelikke väärtusi näitavad alles siis, kui nendega pikemalt tutvunud oled.

Film põhineb tõsielul ja seetõttu lisab väärtust filmi läbiv teema - ühe mehe võitlus jääda ausaks ja kindlaks oma põhimõtetele. Kui palju on elus üldse selliseid inimesi, kes ei tagane alustatust, kuigi on tunne, et kõik sinu vastu töötavad, ka need, kellelt peaks tegelikult abi saama. Film tõi väga selgelt esile, kui palju on meis ahnust, võltsi olekut ja ebaausust, rääkimata vägivaldsusest ja seda veel nende isnimeste seas, kelle tööks on seista kõige selle vastu. Loodan, et selliseid inimesi on siiski vähem, kui neid, kel jagub julgust olla aus nii enda kui teiste suhtes. Minu jäägitu austus viimati nimetatutele.
Minus tekkis kohe suurem huvi välja uurida, filmis eksisteeriva kurjami ja kangelse tegelik, reaalne olemus.
Vaata:
FRANK LUCAS ja RICHIE ROBERTS

Kindlasti lisab filmikunst ja näitlejatöö sealsele kangelasele ja kurikaelale oma võlu ja sarmi, ja erineb tegelikkusest. Kui palju, seda me kahjuks ei tea.

Igal juhul andis see film mulle tohutu elamuse ja lootuse, et elus on siiski ka õigeid väärtusi, mida ei anna võrrelda rahas vaid südametunnistuses.

Minu vaimustust näitab ka see, et istun siin öösel või õigemini juba varasel hommikutunnil, arvuti süles ja kirjutan neid ridu. Und ei tule, pea on mõtteid täis.

Aitäh, teile Silvia ja Martin, et just selle filmi kasuks otsustasite ja aitäh Evelyn ja Kaido, et sellest osa saama tulite :).